Olen siin tööotsingutel. Praegu on seis selline, et olen endale kaks töökohta saanud. Kahes kohas saan töötata selle tõttu, et need mõlemad on osa ajaga, tunnitasulised ja graafiku alusel. Rootsis on nimelt selline tööõigus, mis võmaldab palgata inimesi tööle tunnitasulistena (nö. vajaduspõhiselt, lisatööjõuna). Olen sellise töökorraldusega hetkel rahul. See annab mulle rohkem võimalusi ise oma aega planeerida ja ka Rootsi sotsiaaltöö valdkonda tundma õppida. Olen saanud endale ise valida, millal saan tööl olla ja millal mitte - keegi ettekirjutusi ja nõudmisi mulle selles suhtes esitada ei saa. Miinus on selle asja juures see, et tööandja ei pea garantreerima, et tal on sulle iga nädal kogu aeg tööd pakkuda. Õnneks on aga juhtunud nii, et kahe koha peale kokku on mul 25-45 töötundi nädalas. See tähendab minu jaoks seda, et mõni nädal olen rohkem tööl, mõni nädal vähem ja ka seda, et kui novembris Eestisse nädalaks tulen, siis selleks nädalaks ma endale töötunde lihtsalt ei võta. Graafiku lepin tavaliselt kokku umbes 2-3 nädalat ette. Tihti võib juhtuda aga seda, et kus tööandjal võib tunnitasulist töötajat (ehk ''timmis'' nagu mind siin kutsutakse) rohkem vaja kui graafikus kokku lepitud ja siis mulle helistatakse, et kas ma saan näiteks samal päeval või järgmisel päeval tööle minna või varem alustada kui varem kokku lepitud. Homme näiteks alustan 3 tundi varem ja tööpäev on 10 tundi jutti. Kaks päeva olen selle eest aga järjest vaba olnud.
Olen mõelnud, et sooviksin töötata sotsiaaltöötajana kui ametnikuna linnavalituses. Samas aga mul hetkel puuduvad vastavad paberid ja teadmised Rootsi sotsiaalõigusest. Seda viga annab muidugi parandada, kui õppida umbes pool aastat või aastat mõne ülikooli juures Rootsi sosiaalõigust. Lisaks olen saatnud oma dokumendid Rootsi kõrg- ja ülikoolide nõukogusse, kes hindavad mu diplomid ära ja annavad siis teada, kas ma olen Rootsi mõistes ''socionom'' (sotsiaaltöötaja-ametnik) või ''beteendevetare'' (käitumisteadlane). Kui olen õigesti aru saanud, siis linnavalituses töötamiseks peab mul olema esimene variant ehk ''socionom''. Kui oma dokumendid aga vastavasse institutsiooni augustis saatsin, sain teate, et hindamine võtab aega umbes 6-9 kuud. Bürokraatiamasin Rootsis töötab seega täistuuridel. Minu meelest ikka väga pikk aeg paberite hindamiseks... Lisaks pean järgmisel nädalal minema tegema rootsi keele testi, selleks et mul oleks ette näidata paber, et ma oskan rootsi keelt :). Sellest, et ma räägin rootsi keelt juba aastast 1999, lihtsalt ei piisa :). Ma arvan, et närin selle bürokraatia masina aja jooksul läbi. Eks siis otsustan, kas ja missugune töö oleks minu jaoks parim. Isegi kui otsustan, et LV ametnikust sotsiaaltöötajana ma siiski tööd ei saa või, et ma seda tööd ikkagi teha ei taha, on dokumentide korda ajamine vajalik kas või selleks, kui soovin siin end mõnes ülikoolis täiendada.
Millege ma siis hetkel tegelen? Üks koht, kus töötan on noorte LSS-boende, mis tähendab elukohta erivajadusega isikutele. Selles elavad tunde-elu problemaatikaga noored. Mina töötan hetkel seal vaid tüdrukutega. Teine koht, kus tööl olen on Rootsi saatjata saabuvad pagulaslapsed/-noored. Selles kohas elavad ainult noormehed. Mõlemas kohas on tööülesandeks noorte toetamine ja juhendamine nende igapäevastes tegemistes. Minu jaoks tähendab see psühholoogilist (sh ka sotsiaalpsühholoogilist) ja pedagoogilist toetust ning nõustamist. Need institutsioonid funktsioneerivad nii nagu tavalised kodud. Noored käivad koolis, vahel peavad minema arsti juurde (siis on neil vaja sinna saatjat), sisustatakse nende vaba aega, õpetatakse igpäeva rutiinist kinni pidamist (kui on õiguseid siis on ka kindlasti igal ühel oma kohustused). Pagulasnoortega olen isegi näiteks teinud koduseid koolitöid rootsi keeles. Tööd pagulastega jätkub siin Rootsis hetkel küllaldaselt. Arvatakse, et Rootsi võtab sellel aastal vastu umbes 30 000 saatjata riiki saabuvat last. Väga suur arv. Vastutus nende laste ees lasub kommuunil (ehk meie mõistes maakonnal, KOV'il), kelle ülesandeks on pandud nende laste lõimumine ühiskonda. Neile peab jätkuma koolikohti, elukohti, neile peab olema korraldatud igakülgne kättesaadav tervishoid, keeleõpe jpm.
